Kõhurasv: 6 tegelikku põhjust ja millised analüüsid teha

Kõhurasv ei ole üks ja sama. Nahaalune rasv on enamasti kosmeetiline mure, vistseraalne rasv aga ümbritseb siseelundeid ja on üks tugevamaid südame-veresoonkonna haiguste riskimärke. Vistseraalset rasva ei saa lihtsalt „ära treenida“, kui selle ainevahetuslik põhjus jääb puutumata.

Kaks tüüpi kõhurasva

Nahaalune rasv on see, mida saab sõrmede vahele võtta. Vistseraalne rasv asub sügavamal – maksa, soolestiku ja kõhunäärme ümber. See ei ole passiivne ladu, vaid aktiivne kude: toodab põletikulisi signaalaineid (IL-6, TNF-α), vähendab insuliinitundlikkust ja on südame-veresoonkonna haiguste iseseisev riskitegur (Després, Circulation 2012).

6 tegelikku põhjust

1. Insuliiniresistentsus

Kui rakud reageerivad insuliinile halvemini, toodab kõhunääre seda rohkem. Kõrge insuliin hoiab rasvarakke „salvestusrežiimis“ ja pidurdab rasva vabastamist – eriti vistseraalsest rasvast. Seetõttu võib kõhurasv püsida ka siis, kui kaal üldiselt veidi langeb.

2. Krooniline stress ja kortisool

Pikaajaliselt kõrge kortisool soodustab rasva ladestumist just kõhupiirkonda. Vistseraalses rasvkoes on rohkem kortisooli retseptoreid kui nahaaluses rasvas. Stress mõjutab ka und, isu ja magusaisu – nii tekib nõiaring.

3. Alkohol

Alkohol suurendab vistseraalset rasva ja rasvamaksa riski. Maks töötleb alkoholi esmajärjekorras ning rasvade põletamine jääb selleks ajaks ootele. „Õllekõht“ ei ole ainult õlle süü – oluline on kogus ja sagedus, mitte jook.

4. Unevõlg

Kui magad regulaarselt alla 6 tunni, tõusevad kortisool ja näljahormoon greliin ning langeb täiskõhutunnet andev leptiin. Lühike uni vähendab ka insuliinitundlikkust juba mõne ööga.

5. Menopaus

Östrogeeni langus muudab rasva jaotust: rasv liigub puusadelt ja reitelt kõhule. Paljud naised märkavad seda isegi siis, kui toitumine ja kaal pole muutunud. See on bioloogiline muutus, mitte tahtejõu küsimus.