Kronotoitumine ja tsirkadiaanrütmid: miks söömise aeg määrab sinu kaalu ja une
Dr Sergey Saadi
Meie kehas töötab unikaalne bioloogiline kell, mida juhib ajus asuv suprachiasmaatiline tuum (SCN). Kuid lisaks sellele on peaaegu igal meie keha rakul ja elundil (maksal, kõhunäärmel, soolestikul) oma perifeersed kellad. Teadusharu, mis uurib toitumise ja nende rütmide seost, nimetatakse kronotoitumiseks.
Tsirkadiaanrütm – keha keskne dirigent
SCN saab oma peamise signaali silmade ipRGC-rakkudest, mis reageerivad sinise valguse spektrile (~480 nm). Hommikune päevavalgus on tugevaim sünkroniseerija – kogemata võib teiste signaalide (söögi, treeningu, sinise valguse õhtul) väär ajastus rütmi tugevalt häirida (Wright et al., Curr Biol 2013).
Pankrease beeta-rakkudel, maksal ja skeletilihastel on omaette kellad, mis ootavad konkreetset aja-akent insuliini, glükoneogeneesi ja glükoosi omastamise korraldamiseks. Kui sa sööd ‘vale ajal’, töötavad need elundid sünkroonist väljas.
Insuliinitundlikkus muutub päeva jooksul
Inimese insuliinitundlikkus ja glükoositaluvus on bioloogiliselt kõrgeim hommikul ja päeva esimeses pooles. Õhtul, kui keha valmistub melatoniini tootmiseks, langeb pankrease võime insuliini sekreteerida drastiliselt. Morris et al. (JCEM 2015) näitas, et õhtune söögi-glükoosivastus on ~17% kõrgem kui sama eine hommikul.
Scheer ja kolleegid (PNAS 2009) näitasid eksperimentaalse tsirkadiaanrütmi nihke kontrollitud katses: ainult 10 päeva sünkrooni-väliselt söömist tõstis tühjakõhu glükoosi ja vähendas leptiini ~17%, ennustades insuliiniresistentsuse arengut.
"Sama toit, sööduna kell 9:00 versus kell 21:00, ei ole sinu kehale sama toit."
Aja-piiratud söömine (TRE) – kõige paremini uuritud sekkumine
Sutton et al. (Cell Metab 2018) eTRF (early time-restricted feeding) uuring näitas, et söömisaken 6 h hommikupoolikus parandas isegi ilma kaalulanguseta insuliinitundlikkust ja vererõhku. Wilkinson et al. (Cell Metab 2020) tõestas, et 10-tunnine söömisaken parandab metaboolset sündroomi peamisi näitajaid 12 nädalaga.
- Söömisaken 10–12 h on enamikule paindlik ja jätkusuutlik
- Viimane eine vähemalt 3 h enne und – kaitseb sügava une faase
- Hommikusöök 1–2 h pärast ärkamist toetab tsirkadiaanrütmi
- Suurim eine päeva esimeses pooles, kerge õhtusöök
Praktiline protokoll – 7 sammu
- 1. Hommikune päevavalgus 10–20 min esimese tunni jooksul
- 2. Esimene söögikord 1–2 h pärast ärkamist (mitte tühi kõht kuni lõunani – see ei sobi enamikule kronotüüpidele)
- 3. Süsivesikud peamiselt aktiivsesse päeva esimesse poolde
- 4. Viimane eine vähemalt 3 h enne und
- 5. Õhtul oranžid prillid või sinise valguse filter 2 h enne und
- 6. Magamistuba pime, jahe (17–19 °C), elektroonika väljas
- 7. Stabiilne uneaken ± 30 min ka nädalavahetustel
Loe artikkel lõpuni
Sisesta oma e-post ja kogu sisu avaneb kohe siinsamas lehel.
Teaduslikud viited
- [1]Scheer FAJL, et al. Adverse metabolic and cardiovascular consequences of circadian misalignment (PNAS), 2009
- [2]Morris CJ, et al. Endogenous circadian system and circadian misalignment impact glucose tolerance via separate mechanisms (J Clin Endocrinol Metab), 2015
- [3]Sutton EF, et al. Early time-restricted feeding improves insulin sensitivity, blood pressure, and oxidative stress (Cell Metabolism), 2018
- [4]Wilkinson MJ, et al. Ten-hour time-restricted eating reduces weight, blood pressure, and atherogenic lipids in patients with metabolic syndrome (Cell Metabolism), 2020
- [5]Wright KP, et al. Entrainment of the human circadian clock to the natural light-dark cycle (Current Biology), 2013
- [6]Panda S. Circadian physiology of metabolism (Science), 2016
- [7]Wittmann M, et al. Social jetlag: misalignment of biological and social time (Chronobiology International), 2006
- [8]Straif K, et al. Carcinogenicity of shift-work, painting, and fire-fighting (Lancet Oncology, IARC), 2007