Akadeemia
Kehakaal ja ainevahetus

Ülekaal ja rasvumine

Ülekaal ei ole tahtejõu küsimus. See ei ole ka ainult „peas“ olev probleem. Sinu kaal sõltub hormoonidest ja ainevahetusest. Sa ei pea aastaid psühholoogi juures käima, et kaalust alla võtta. Sul on vaja leida põhjus: kõrge insuliin, leptiiniresistentsus (kui aju ei saa enam signaali, et oled täis), kilpnäärme probleemid, halb uni, stress või geenid.

  • Ülekaal on Eestis üks levinumaid terviseprobleeme
  • Pelgalt kalorite lugemine ei arvesta hormoonide mõju
  • Vaja pole aastatepikkust teraapiat, vaid põhjuse leidmist ja selget plaani
  • Õige plaani ja kannatlikkusega saab olukorda parandada
Metsatee jalutuskäigul – kaalulangetamise elustiili tugi

Mis on ülekaal ainevahetuse seisukohalt?

Arstid mõõdavad ülekaalu KMI (kehamassiindeks, arvutatakse kaalust ja pikkusest) järgi: 25–29,9 on ülekaal, 30 ja üle selle on rasvumine. KMI on aga lihtne mõõdik – see ei näita, kas kaal tuleb lihasest või rasvast, ega seda, kus rasv asub. Tähtsam on vööümbermõõt ja vistseraalse rasva (siseelundite ümber olev rasv) hulk.

Rasvkude ei ole ainult varu. See on aktiivne organ, mis toodab hormoone: leptiini (annab ajule küllastustunde signaali), adiponektiini (aitab insuliinil paremini töötada) ja põletikuaineid. Kui rasva on liiga palju, eriti vistseraalset rasva, läheb hormonaalne tasakaal paigast ära ja kaal kipub püsima kõrgel.

Kas ülekaal on insuliiniresistentsuse põhjus või tagajärg? Teaduses on siin kaks vaatenurka ja mõlemal on uuringutoetus. Ühe järgi tõstab püsivalt kõrge insuliin rasva talletamist ja suurendab nälga, nii et kaal tõuseb (süsivesikute-insuliini mudel). Teise järgi koguneb liigne energia rasvana ka maksa ja lihastesse ning just see põhjustab insuliiniresistentsuse (energiabilansi mudel). Tõenäoliselt toimivad mõlemad suunad korraga ja võimendavad teineteist – see ei sõltu ainult tahtejõust. Uuringud mõlema vaatenurga kohta leiad allpool.

Märgid, et põhjus on sügavam kui „sööd liiga palju“

  • Vööümbermõõt vähemalt 94 cm meestel, vähemalt 80 cm naistel
  • Kaal ei muutu, kuigi sööd vähem
  • Isu juhib sind – õhtune magusaisu, raske on söömist peatada
  • Tunned nälga juba 2–3 tundi pärast söömist
  • Oled väsinud pärast lõunasööki, silmad vajuvad kinni
  • Sööd öösel või ärkad näljast
  • Paistetus (nägu on hommikul paistes, sõrmused pigistavad õhtul)
  • Kaal tuleb kohe tagasi pärast igat dieeti

Hea teada

Kaal on summa: rasv, lihased, vesi ja soolesisu. Kaal võib päeva jooksul kõikuda mitu kilo, seepärast on suund nädalate jooksul olulisem kui ühe hommiku number.

Edasine sisu on peidetud
Tasuta

Loe artikkel lõpuni

Sisesta oma e-post ja kogu sisu avaneb kohe siinsamas lehel.

Süvene Akadeemias

Süvene: metaboolse tervise veebinarid

Salvestatud veebinarid insuliiniresistentsusest, veresuhkrust ja kaalulangetamise juurpõhjustest – süvitsi Dr Saadi enda vaatenurgast.

KMI, vööümbermõõt ja kehakoostise normid

Riskihindamine täiskasvanule

BMI (kg/m²)

Optimaalne
18,5–24,9
Ülekaal
25,0–29,9
Kõrge risk
≥ 30,0

Vööümbermõõt (M)

Optimaalne
< 94 cm
Ülekaal
94–102 cm
Kõrge risk
> 102 cm

Vööümbermõõt (N)

Optimaalne
< 80 cm
Ülekaal
80–88 cm
Kõrge risk
> 88 cm

Vöö / puusa suhe (M / N)

Optimaalne
< 0,90 / 0,85
Ülekaal
0,90–1,0 / 0,85–0,90
Kõrge risk
> 1,0 / > 0,90

Kehakoostis: rasva % (mehed)

Optimaalne
10–20 %
Ülekaal
20–25 %
Kõrge risk
> 25 %

Kehakoostis: rasva % (naised)

Optimaalne
18–28 %
Ülekaal
28–33 %
Kõrge risk
> 33 %

Vistseraalne rasv (skoor)

Optimaalne
1–9
Ülekaal
10–14
Kõrge risk
≥ 15

KMI on ligikaudne – lihaselisel inimesel võib see näidata ülekaalu ka siis, kui rasva on vähe. Vööümbermõõt ja kehakoostise analüüs on täpsemad.

Korduma kippuvad küsimused

Teaduslikud allikad

  1. Fothergill E et al. Persistent metabolic adaptation 6 years after “The Biggest Loser” competition. Obesity, 2016. doi.org/10.1002/oby.21538
  2. Hall KD, Kahan S. Maintenance of Lost Weight and Long-Term Management of Obesity. Medical Clinics of North America, 2018. doi.org/10.1016/j.mcna.2017.08.012
  3. Frayling TM et al. A common variant in the FTO gene is associated with body mass index and predisposes to obesity. Science, 2007. doi.org/10.1126/science.1141634
  4. Wilding JPH et al. Once-Weekly Semaglutide in Adults with Overweight or Obesity (STEP 1). NEJM, 2021. doi.org/10.1056/NEJMoa2032183
  5. Leidy HJ et al. The role of protein in weight loss and maintenance. American Journal of Clinical Nutrition, 2015. doi.org/10.3945/ajcn.114.084038
  6. Jakubowicz D et al. High caloric intake at breakfast vs. dinner differentially influences weight loss. Obesity, 2013. doi.org/10.1002/oby.20460
  7. Westerterp-Plantenga MS. Sleep, circadian rhythm and body weight. Proceedings of the Nutrition Society, 2016. doi.org/10.1017/S0029665116000227
  8. Villareal DT et al. Aerobic or Resistance Exercise, or Both, in Dieting Obese Older Adults. NEJM, 2017. doi.org/10.1056/NEJMoa1616338
Kliiniline kogemus

Dr Sergey Saadi – metaboolse tervise ja kaalulangetamise juurpõhjuste asjatundja

Dr Sergey Saadi on üle 15 aasta kliinilise praktikaga arst.

  • Pikaajaline kliiniline töö metaboolse tervise ja kaaluprobleemidega patsientidega
  • Raamatu „Veresuhkru ohtlikud saladused“ autor (kirjastus Varrak)
  • Kliinilises töös vaatab alati koos kehakoostist, hormoonide pilti ja igapäevast eluviisi
  • Ei paku kõigile ühte ja sama dieeti – iga inimese puhul otsib põhjuse eraldi üles

See lehekülg on hariduslik ja üldinformatiivne. See ei ole isiklik meditsiiniline soovitus, diagnoos ega raviplaan. Muudatuste tegemisel oma tervise, ravimite või lisandite osas konsulteeri oma arstiga.

Arsti vastuvõtt

Dr Sergey Saadi võtab patsiente vastu Synage kliinikus

Vastuvõtuaegade ja teenuste kohta leiad info kliiniku kodulehelt. Kliinik on Akadeemiast eraldi ettevõte.

Avalehele